1+1=3

Tõepoolest, see tehe ei ole matemaatiliselt õige, kuid sellegi poolest nii mõnigi ilmselt sai juba aru millest nüüd juttu tuleb 🙂

Jah, meie perre sünnib beebi 🙂 Beebipoiss 🙂 Ja seda juba septembri alguses. Just eile lugesin siin kuid ja avastasin ehmatuseks, et ainult neli kuud ongi põhimõtteliselt jäänud tema saabumiseni. Uskumatu, kui kiiresti need viimased kuud on möödunud.

DSC_0012

Rõõmsa uudise osalisteks saime vanaaastaõhtul. Tegelikult mul oli juba paar päeva selline imelik tunne sees, ei oska nagu teisiti kirjeldadagi. Ja tahtsingi kindel olla, kas võin õhtul rahulikult šampust limpsida või jääb see üldse ära 🙂 Saatsingi A siis apteeki ja pool tundi hiljem oligi rõõm meie õuel. 😀 😀

Aga kuidas need möödunud kuud on läinud? Nädal või isegi kaks enne rasedusest teada saamist, panin tähele, et minu juuksed on muutunud rasuseks hoopis kiiremini kui muidu. Kui tavaliselt pesin nädalas 2-3 korda, siis nüüd tuli seda teha ülepäeviti. Alguses oli ehmatav, et mis toimub aga siis kui juba pilt selge oli, milles asi tegelikult, panin puzzle tükid kokku omavahel. Selline faas kestis umbes kolm kuud, nüüdseks on kõik jälle endine, õnneks 🙂

Põhiasi mida kõik alati küsivad, noh kas oksendad ka vä? Teate ei oksendanud, mitte kordagi, jumal tänatud. Hirm oli küll selle koha pealt, just töö suhtes, et kuidas ma seal siis ära jooksen korra WCsse või kuidas ma hilinen hommikul, kui tõesti nii halb on. Töötan nimelt lasteaias.

Hmm, mis siis veel muutus? Väga rahulik on olnud ausalt öeldes need viimased kuud. Kõhuke hakkas märgatavalt kasvama 12.nädalal. Ja muidugi nüüd on teinud korraliku kasvu hüppe. Kuna mulle niigi meeldib pigem kanda laialõikelsi kleite ja pluuse, siis mõned lapsevanemad ei saanud siiamaani midagi aru, kuni ametliku kirja neile laiali saatsin 🙂

Talvisel ajal on mul nahk niigi kuiv ja nüüd andis rasedus ka siin oma portsu seda veel juurde. Kreemipotsikud on viimased kuud lemmikud olnud seetõttu.

DSC_0017

Poolteist nädalat tagasi me alles saimegi tegelikult teada, et ootame beebipoissi. Esimene asi kui ultraheli aparaat sisse lülitati, oligi ekraanil väike noku 🙂 Eputas ilmselt me poisike. Seda kusjuures kahel korral, loote anatoomia uuringul, nii Pelgulinnas kui Šoisi juures.

Šoisi juures käisime tegelikult puhtalt huvi pärast, kuna nii mitmedki tuttavad soovitasid seda kui teistsugust kogemust ja täpsemat ülevaatust arsti poolt. Jah, ta tõepoolest rääkis väga vaikselt, kuid see ei häirinud ja tema huumor oli ka täitsa omal kohal. Kuna Pelgus käies meie beebi siples korralikult ja raputas peaga, siis aju uurimine jäi natuke segaseks, kuid tagasi mind ei kutsutud sellegi poolest. Šoisi juures oli ta natukene rahulikum ja näitas meile kõik ilusasti ära. Ehk siis tegelikult läksimegi sinna kinnitust saama, et kõik on hästi ja korras. Ning see 105€ oli igal juhul seda väärt (tellisime ka paar pilti). Soovitaksin Šoisi juurde minna ka siis, kui pole mingit otsest muret. Tema vastuvõtt ja suhtumine oli väga soe ja isiklik ning lahkusime sealt väga positiivsete emotsioonidega. Tema üks külastus ületas kõik need kolm ultraheli uuringut, mis mul Pelgus on olnud.

Nüüd me siis kosume ja kasvame ning külastame iga kuiselt oma ämmaemandat. Asjade muretsemise ja ostmisega hoidsime ennast tagasi, kuna tahtsime teada keda me ootame 🙂 Nüüd ikka tuleb tuhin sisse ja saab hakata vajalikke asju kokku hankima. Muidugi kõik asjad on nii-nii nunnud, kuid üritan mitte hulluks minna 🙂

Mõne nädala pärast algab mul juba ka puhkus, ning saan kusagile beebijoogasse veel ennast sättida ja loengutes käia.

Kui aus olla, siis see esimest korda vanemaks saamine on päris hirmutav mõne koha pealt. Kuid eks kõigil on olnud omad hirmud ja teadmatus asjade ees, mida varem kogetud ei ole. Seega kõik kogenud lugejad võivad oma jõu ja nõu, mulle siia kommentaaridesse jätta 🙂

PS: See supernunnu Jänkupoiss on pärit kohast nimega MidagiHingele

Igal juhul me oleme põnevil ja ootame 🙂 ♥

♥Kaia

Advertisements

One Comment Add yours

  1. Diana ütles:

    Palju õnne teie perele 🙂 Mina olen 2 lapse ema nagu sa ilmselt ka tead ja olen aru saanud, et ega sünnituseks ja beebiks ei saagi täitsa valmis olla. Kõike koged ise omal ajal. Aga minul lõi esimese lapse tulek ikka elu pea peale küll. Aga iga kuuga läks kõik lihtsamaks 🙂 ja mul ka mõlemad sünnituses kogetud, nii loomulik kui ka keiser 🙂 viimane oli lihtsam :p aga eks kõik on individuaalne 🙂 jõudu ja jaksu ja palju õnne, lapsed on parim asi mis naisega juhtuda saab 🙂

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s